A Pok kibarã

Tʋɩɩsgo

Wẽndooga sẽn toẽ n maan bũmb niisã n tõog n nongẽ la b ges SIDAwã bãag sẽn tar neb niisã yelle.

Yellã yaa bʋgo?

SIDAwã yaa bãag sẽn kʋʋd neb tus a nii daar fãa dũniyã pʋga. A zoe n kʋʋ neb miliõ pisi la a nu. Nin-sables tẽng yelbũnd a yembr n yet yaa: “Waaf sã n kẽ f roogẽ, f ka baood n na n soke a yii yɛ n yaol n kʋ-a ye.” Tɩɩm ka be n toẽ n maag SIDAwã bãag ye, la tõnd n toẽeme t’a bãaga bil da yõk d ye. Wa-y tɩ d kʋ waafã t’a ra wa reng n kʋ-d ye! Neb miliõ pis-naas sʋk sẽn vɩ-b ne bãaga bila dũniyã pʋga, bãmb miliõ pisi la a nu n vɩ tõnd Afirik nin-sables tẽms wĩndga sẽn lʋɩtẽ. Nin-kãens sʋka, bãmb wʋsog meng n ka mɩ tɩ b tara bãaga bila. Tẽms kẽer meng pʋsẽ, nin-yend neb a tãab sʋk n tar bãaga bila n na n ki ne-a. SIDAwã bãag sẽn mii n yõkd neb niis n yɩɩda yaa kãmbã. Dẽe, kãmba ka le tar b ba-rãmbã; yaa rẽ n kɩt tɩ kɩɩbsa sõor ta miliõ piig la yiibu rũnda rũnna Afirik ka. Sẽn paase, tʋmtʋmdb sẽn tar pãng ka le waog zamaana pʋgẽ ye. Woto yaa sul sẽn be ãndũniyã pʋgẽ n zabd ne SIDAwã bãag koeese.

Wẽndooga na n maana a wãn n tõog n leok yell kãngã?

A Zezi sẽn wa n bee dũniyã zugu, B wilga B nimbãanzoeer ne bãad dãmba la nãong rãmbã. B boonda B tẽedba tɩ b me maan woto. SIDAwã bãag yĩng kɩtame tɩ tõnd zamaana pid ne bãad dãmba la kũum.

Zamaana pida ne pʋg-kõap la kɩɩbse sẽn ka mi b sẽn maandga. A Zezi boonda tõnd tɩ d ges b yelle.

Wẽnnaam boonda tõnd tɩ d tal yam. Wẽnnaam Sebra pʋga, B wiligda tõnd d sẽn tõe n vɩɩnd toto tɩ SIDAwã bãag bil da yõk-do wala tɩ tõnd maasem yĩng bɩ a bila da yõk neb a tãab ye. Yʋʋma sẽn loog sẽn ka kaoose, lɔgtor yir bãngdba maoome n na n gɩdg tɩ bãaga bil da yõk neb wʋsog Afirik soolome ye. Neb kẽer wɩsga b pãng n moon tɩ b rɩkd suudã b sẽn boond tɩ kapotã tɩ bãaga bil da yõk b ye. La d sã n mag n gese, d mikdame tɩ sor kãng ka wom biis sõama ye. SIDAwã bãaga bil kel n kẽnga taoore n saage. La sãn ya ne tẽng a yembr b sẽn boond tɩ Ougãnda, sor a yembre b sẽn boond tɩ ABC kɩtame tɩ bãaga bil pãng boog hal wʋsgo, sẽn yɩɩda kom-bɩtsa sẽn zems yʋʋm piig la a nu n tɩ tãag piig la a wɛ wã. Sor kãng rãmba (ABC) goma Wẽnnaam sebrã sagels yell wʋsgo, sẽn yaa tɩ ned fãa da bao pag sẽn deng a yikãadem, ned fãa maan sɩd ne a kãadentaaga la sãn ya ne b rãmb niis sẽn ka maan bãmb rãmbã, bɩ b rɩk suudã.

Yelbund a ye n yet yaa: «Nug yend ka wʋkd zom ye.» Yaa d sẽn na n naag taab n tʋma n na n kɩt tɩ Afirik wẽndota tõog n maneg yellã!

Sẽn n kẽed ne seb kãngã

Yaa Shellbook Publishing Systems ne SIL sẽn be Afirik ka n naag taab n maan seb kãnga. Shellbook Publishing Systems n deng n maan a pipi tɩ b boonẽ tɩ «Histoires de Kande, Livres 1 à 5, 2004». Yãmb sã n dat n bãng y sẽn na n maan toto ne buud sɛb a taaba ne b sẽn dɩk soɛ niisi SIDAwã bãaga wɛɛngẽ, bɩ y tɩ ges.

SIL sẽn be Afirik ka kosa sebra soab noor n na n dɩk kibayã la maasem buud toor toorã n paas ne a sokdsã n maneg wa sẽn zems wa bãmb vɩɩma sẽn ya toto wã. Yãmb sãn ges sebra baasgẽ, y na yã seb kãense. 5 « Paulines Publications Africa » me naag n manega sebrã. Seb kãnga yaa tʋʋm teoog sẽn tõe n sõng nimbuiidã tɩ b bãng SIDAwã bãag ne a bila sẽn yaa a soaba, tɩ b kɩt t’a pãnga sa, wala kɩt tɩ b tõog n sõng neb niis bãaga sẽn zoe n tarã.

D na n bãnga sebrã a wãn wãna?

Karensaamba segd n talla seb kãnga ne a «Pok kibarã», n paas ne Wẽnnaam Sebrã sẽn gʋls ne buuda goama. Ka segd n yɩ wakat a yembr pʋgẽ bal la karensaamba na n zãms neba zãmsog a yembr ye. Zãmsog a yembr fãa segd n dɩka lɛɛr a naase n yaol n tõog tɩ sa. Zemsame tɩ a pʋɩ zãmsog a ye fãa zĩis wʋsgo n zãms nebã. Ad zãmsog a ye fãa sẽn segd n kẽn toto:

1. Karem-y kibarã

Karensaamba segd n zẽka a koɛɛg n karem kibara fãa, wala a kɩt tɩ karembiig fãa karem bilfu t’a to reege. Yãmb na n yãa kibarã sẽn be karensaamba sebrẽ n naag ne yãmb sẽn tõe n yã-a zĩig ninga karembiiga sebrẽ. Woto, karensaamba na n tõog n sõnga karembiisa tɩ b bãng zĩig ninga b sẽn bewã.

2. Sõaseg sokdse

Zemsame tɩ y sok sokdes niisa sẽn be seb kãnga pʋgẽwã sẽn na n yɩlẽ n sõng sulla t’a gom kibara b sẽ togsa yell sõama. Sẽn na n yɩlẽ n sõng sõas kẽere, karensaamba toẽ n pʋɩ karembiisa sul bõones pʋsẽ. Ges-y neba sõor sul fãa pʋgẽ. Naor kẽere, sulla fãa tõe n naaga taab n sõse ; la wakat kẽer me, a zemsame tɩ y le pʋɩ b sul bõonse, neb a naas bɩ a yoob yoobe, wala neb a yiib yiib menga.

3. D sẽn segd n zãms bũmb niisi

Karensaamba segd n zãmsa nebã bũmb niisa sẽn be seb kãnga pʋgẽwã 6 tɩ ned fãa wʋm sõama. Wakat kẽere, y tõe n wiliga yãmb sẽ yet bũmb ninga sẽn loe ne kibara toto.